Sügise rahu.

Jaanipäeval sügiseste riietega laps.

Peale Maltal elamist on mul mingi teema nelja aastaajaga. Mulle täiega meeldivad neli aastaaega, mulle meeldib, et me saame Eestis eristada talve sügisest, sügist suvest, suve kevadest ja kevadet talvest. Ja mulle ei meeldi viriseda asjade üle mida ma ise muuta ei saa, nagu näiteks ilm. Kuigi, kui juunis oli sama ilm nagu on tavaliselt oktoobris, ja laps jõudis jaanipäeva paiku minu käest küsida:"Emme, kas sügis on?", siis läksin isegi mina selle ilma peale närvi. Mäletan selgelt kuidas ma lootsin leida kellegi, kes on selle eest vastutav, et teda selle eest lüüa. Ja mina olen ikka suht rahumeelne inimene, juuni ilm oli lihtsalt nii halb, et ma tahtsin üles otsida ilmataadi ja talle lõuga anda!
Õnneks tuli kuu aega ja natuke peale mõnusat ülisooja suve, siis ajas mind närvi kui inimesed virisesid, et liiga palav on. So what? Suvi on.. Sa ei saa tellida ilma nii et palun mulle 25-27 kraadi sooja. 30+ on suvitit tõeline õnnistus, seda peab oskama nautida. Natukene muutis mind nukraks küll sügise tulek, aga seda kompenseerisid igasugu teised asjad...Tegelikult nukker pole vist päris täpne sõna, ma nagu pigem ajasin oma jonni, et ma pole nõus, et see suvi üldse otsa saab. Aga aeg parandas selle haava ja nüüd tuli minu sisse sügise rahu. Selle rahu koostisosadeks on mõnusad supid, vihmasabin akna taga, kooli ootus, stabiilsuse ja rutiini naasmine, et ma sain ARKi teooria eksamile järjekorda, see äkki ka, et ma tunnen et olen suht paigas omadega. Nokitsen vaikselt põlveotsast üht koma teist korraldada toredate inimestega koostööd tehes ja elu on lill. Saga on praeguseks olnud minust eemal üks kuu ja üks päev, see on asi, mis mind kurvastama paneb aegajalt. Ma adun, et ma ei saa teda endale hoida ja ta pole minu oma, aga ema süda ikka valutab, sinna pole midagi parata. Homme lähen Tallinnasse ja reedel tuleme koos sealt tagasi ja siis hakkab päris elu. Senikaua kassin natuke ja kuulan seda lapse igatsuse laulu, et ikka veel nurkam oleks: https://www.youtube.com/watch?v=KpNvJNmoAa8

Kõike. Hästi palju. Enda jaoks.

Kirjutamine on fun. Ma siis hakkan kirjutama. Kellele ei meeldi seda kiidulauluViljandile lugeda enam, tohib siinkohal lugemise katki jätta. Kellele meeldis lugeda, mida ma beebi-Saga kõrvalt kirjutasin, kui me Maltal elasime, võib siinkohal silmi kikitada, sest ma nüüd otsustasin vähemalt ühe postituse siia üles riputada.

Praeguseks oleme elanud Viljandis umbes aastakese. Siin on mõnus. Need väikesed madalad majad. Salakohad. Ilusad vaated. Lahke silmavaatega inimesed. Tõesti leian, et siin linnas elamine on suur privileeg. Kuigi minule omaselt olen oma elu ikka korralikult puntrasse elanud, tegelikult on kõike lihtsalt maru palju. Ma ei oska lihtsalt valida, tunnen end nagu väike laps, noh näiteks nagu Saga, kui talle antakse valida viie erineva roosa läikiva puhvis kleidi vahel...

Tahaks jõua ju igale poole ja samas mitte tunda seda tunnet et ei jaksa või, et 24h ööpäevas pole piisav aeg. Koolis on lahe, tahaks rahvatantsu ja segakoori ja lapsega veel loovtantsu või miskit seesugust... Tahaks neid mõnusaid õhtuid ahju ees, kui tuli praksub ahjus ja söön suppi enne und veel lapsega ja kass aeleb põrandal ahju ees proovides einevaid kujundeid oma kehast moodustada. Tahaks jõuda kõikidele kontserditele ja niipalju kui vähegi võimalik, Saga kaasa võtta, et talle neid elamusi pakkuda. Päris emotsioone, päris inimesi kes mängivad päris pillidel päris muusikat. Vahepeal oli plaanis minna Viljandi Nukuteatrisse vabatahtlikuks. Siis peab vaikselt koolis omandatud oskuseid praktikasse hakkama rakendama. Ei tasu ka unustada seda pisiasja, et ma tahan ka tööd teha selle kõige kõrvalt. Seda kõike ei taha teha kodu- ega südamerahu arvelt jõuda koju liialt hilja, muidu ei jõua järgmist päeva varakult pudru ja kuke ja koiduga alustada...Tahaks jõuda nautida kulgemist ka, sest selleks ma ju siia tulin. Ära Tallinnast, Viljandisse, kulgejate linna. Sest mina olen kulgeja. Just täna ja praegu on tähtis, see protsess, mitte kohale jõudimine, sest kus see "kohal" on?

Lõpetuseks üks laul, mis teeb soojaks sellest hilissuvest külmaks läinud südamed ja varbad.
https://www.youtube.com/watch?v=ZbN0pc9Xk98

Sügis on lahe!

Käisime jalutasime terve Viljandi ristirästi läbi. Korjasime kastanimune ja tammetõrusid. Jalutasime Jaani kirikust mööda, selle tipus on kukk, nagu ikka kirikutel ja Saga hõikas:"Vaata, KANA!" Käisime Pärimusmuusika aidas söömas ja lihtsalt olime kahekesi. Kvaliteet aeg oli ikka täiega. Rääkisime juttu ja käisime paaris poes. Õhtul tegutsesime kodus, panin muusika mängima, Saga pani keerutava kleidi selga, ja ja mina hakkasin interneti juhet mööda lage teisele poole tuba vedama kasutades selleks haamrit ja spetsiaalseid väikeseid klambrimoodi asjandusi. Saga oli väga imestunud moega, et WOW emme teeb tööd, ta pole ilmselt iial mind haamer käes näinud, arvas muuseas et ma olen nagu onu. Ta teatas mulle:"Emme sa tegele selle tööga, ma siin tegelen tantsu tööga!" Muuhulgas palus ta kalja juua ja küsis sellist asja nagu "kokalaad". Õhtul peale pikka jalutuskäiku sõime kodus natuke jäätist ja, kui söödud oli siis ta tegi suu lahti ja ütles õhinal:"Vaata, vaata!" Ma vaatasin. "Vaata, mul on siit hästi külm!" ütles ta ja näitas näpuga suhu. Ühesõnaga, nalja saab. :)

Uue lasteaia kombed

"Maa on seda meile andnud, päike selle küpseks teinud, armas päike, armas maa, teid ei iial unusta. Jätku leiba! " kostus kustunud tulega magamistoast meie Viljandi korteris, siis kui neiu tegelt juba magama oleks pidanud. Saga on käinud nüüd umbes kuu aega Viljandi waldorflasteaias ja ma iga päevaga aina enam veendun oma õiges valikus selle lasteaia puhul. Igasugused konfliktid, mis väikeste laste puhul ikka ette tulevad,lahendatakse kuidagi heaga, ei tehta numbrit. Selleks kasutatakse sellist tehnikat, et lapse tähelepanu suunatakse mujale, näiteks pusle kokku panemisse või joonistamisse. Kord nädalas käiakse matkamas. Lapsed rühmas on erinevate vanustega, see annab väikestele võimaluse suurte pealt õppida ja suured siis saavad väiksemaid aidata. Mänguasjad on sellised, et jätavad lapse fantaasiale palju ruumi arenguks, "valmis" mänguasju on minimaalselt, päev käib päevarütmi järgi ja hommiku veab käima hommikuring, kus istutakse ringis ning lauldakse ja loetakse salme. Igal hommikul on sama rutiin ning nädal on jaotatud ära erinevate käeliste tegemuste järgi: esmaspäeval maalitakse, teisipäeval voolitakse jne. Lapsevanemad toova igal nädalal juurvilju või puuvilju, mida lastele näksimiseks jagatakse. Üks tore fakt on ka see, et Saga rühm peaks olema üks tugevaima puhta toiduga lasteaiarühmi terves Eestis. Waldorflasteaedu peavad mittetulundus ühingud.,